Lobu ku Prinsénsa

Le loup et la princesse

​Éra un Lobu, el éra el so, partikular. Nton, e’ ta ba si péska, e’ ta fase si péska, má el so. Tudu diâ go el ta pasaba baxu kasa dun Rei. Nton, kelóki e’ pasa baxu kasa dun Rei. Kel Rei go tinha un filha-fémia, éra un Prinsénsa.

Kel Prinsénsa go tinha fastiu di Lobu go, sen nada. Nton, kusa k’e’ ta fase? Kelóki Lobu ta pasa, e’ ta pripara si orina di noti, ku kelotus prividénsa, óki Lobu ta pasa, e’ ta meje, el ta da Lobu ku el dentu rostu.

Nton, Lobu ta sakudi kabésa. E’ ka ten nada fase, purkí el e koitadu i prinsénsa dja fase kel li, e’ ta bai.

Kel dia, e’ bota vara n’agu, e’ subi kun pexi. Kantu e’ subi kun pexi, kel pexi go éra inkantada. Pexi rabida, fla-l si:

— A Lobu... dja bu pega-m, mé!... Má, ka bu mata-m, ka bu kume-m!

E’ fla:

— Amí dja N ten kantu diâ N ta ben, nada N ka t’atxa… oxi go pa N pega-u, pa N larga-u?!...

E’ fla si:

— Nau, obi li!... Si bu larga-m, bu ka ta rapende!

E’ rabida, e’ fla:

— Bon, dja N ten kantu diâ N ta ben, nada N ka t’atxa… dja, mas si N larga-bu, N pode ka móre tanbe.

E’ larga inkantada. Sinku minotu inkantada subi k’un róda pexi, inkantada fla-l:

— Ali go… kel li bu ta kume!

E’ rabida kun mo fitxadu, kel mo fitxadu éra móda kel móvel la, e’ fla:

— Kel li e barinha-kondon!... Kel kusa ki bu pidi, tudu e’ ta da-bu!

E’ ben ta pasa. Kantu e’ ben ta pasa baxu kasa di nhu Rei, e si ki Prinsénsa da-l ku basiâ ku tudu kes kusa. El tanbe, sima e’ ta da-l ku el, e’ ka ta laba, e’ ka ta nada. E’ ta xinta, óki e’ seka, prontu, e’ bai. Nton, e’ rabida e’ fla si:

— A barinha-kondon!... Pa virtudi ki Deus da-m bó na mundu li, pa Prinsénsa parse prenha nha fidju!

Dipos, sta, sta, sta… te as-tanta, Prinsénsa nun kabu e’ ka ta bai, éra únika filha, médiku ta kunsulta-l na kasa, prufisor o prufisóra ta da-l skóla na kasa, e na ladu di si mai ku si pai, parse prenha sen saber di nada.

Nton, kunsultadu minina pamó e’ sta duenti, undi bai, fladu ma e grávida k’el sta.

Grávida?!... Mó fase? I ela tanbe dj’e’ sabe ma e’ ka ten relasan ku ningen.

Dipos, undi e’ bai, e’ fladu so si. E’ bá ku mininu fóra, e’ ta txiga, e’ fladu ma e grávida k’e’ sta. Nton, e’ ben, e’ ba kasa Salvu, e méstri, méstri fla-l:

— Filha di nho e grávida k’e’ sta, má e ka ten relasan ku ningen… E’ sta grávida pur-vertudi!

E’ fla:

— Mó N ta fase go pa N sabe ken k’e pai di kel mininu?

E’ fla:

— Kel diâ ki mininu nase, e’ ta nase ku sinal di si pai dentu mo.

Dipos, kel diâ ki mininu nase mé, e’ nase kun bóla dentu mo. Kantu ki el nase ku kel un bóla dentu mo, e’ ba fla Salvu mó ki ta fase go pa sabe. E’ fla:

Nhu odja li kusa ki nhu ta fase… Nhu kunvida tudu algen un fésta. Kelóki ben, kel mininu e kel bóla k’el ta longa si pai. Ka ten ningen ki el ta longa ki ka si pai!

Nton, el fase mé. El kunvida tudu algen. Tudu algen ku gana di kel mininu da kel bóla, si kre algen kasadu, si kre padri, si kre bispu, purkí fidju nhu Rei, únika filha. Nhu Rei fla ma kenha ki e pai di kel mininu, tinha ki kasa ku kel filha. Palabra di nhu Rei ka ta dismintidu. Si palabra ka ta dismintidu.

Nton, tudu algen bai, ta kontenti ku mininu, minina xintadu ku si mininu na ragas si, ku si xális si, tudu algen ki bai brinka ku mininu, e’ ta odja própi un apaxonadu ki e’ ta kre pa mininu brinka ku el, mininu ta sukundi so na si mai si. Ningen ka parse k’e pai di kel mininu.

Nton, e’ torna ba kasa salvu, salvu fla-l:

— Má nhu kunvida tudu algen?

E’ fla:

— Dja N kunvida tudu algen!

E’ fla:

— Tudu algen matxu nhu kunvida?

E’ fla:

— Tudu N kunvida!

E’ fla:

— Nhu odja li, amí N staba la, má kantu N ta pasa li na funku di nhu Lobu, mi N dexa-l ku si fumu, kantu ki N ta bem, N dexa-l xintadu la na rua… El nhu ka kunvida.

E’ fla:

— Ná… kal stória!... Mi, nha filha ta paxona pa el?!...

E’ fla:

— Nhu obi li!… Ka nhu ndjutu-l… E matxu!...

Dja e’ ben kunvida tudu algen otra bes, el kunvida nhu Lobu, nhu Lobu ka bai. Dipos ben manda tomadu nhu Lobu. Kantu ki manda txomadu nhu Lobu, nhu Lobu sai ta bai. Kantu ki nhu Lobu sai la, dipos, mininu, tudu agen ki bai, e’ ta deta kabésa na si mai si, la undi ki nhu Lobu soma la kurva la, ki si bariginha ben di pa dianti ta nada si. Dipos, mininu ragala odju si.

Kantu ki mininu ragala odju, txiga na pórta, Lobu ka kre kanba dentu, minina ta sukundi mininu, mininu lansa na nhu Lobu. La undi lansa na nhu Lobu, Lobu tanbe tene un masan dentu mo, e’ ba ku si masan, e’ po “txapu”, minina bua riba na tetu kasa, pila na txon kelóra. Nton, tudu algen da palmu, rapika sima jogu, kelóki ganhadu, kelóki gentis ganha jogu.

Nton, ela, minina, mó ta fase go? Palabra nhu Rei ka dismintidu, el dja sta sinadu, e’ ten ki kasa ku nhu Lobu.

Dipos, minina dja txora, minina dja kai na mar, minina dja subi mas altu prédiu ki ten, dja bua pa mata kabésa, e’ ka móre; minina dja sera piskós, mas e’ ka móre. E’ fase tudu kusa di mundu ki ten pa móre, má e’ ka móre. Dja ramedi e so kasa ku nhu Lobu.

Nton, e’ kasa ku nhu Lobu. Kasa ku nhu Lobu, e’ toka si panu na kabésa, Lobu ba pa funku ku si mininu, el e’ ba xinta la ról di mar. El ten tres mes na ról di mar ta txora, e’ ka móre, nada ka fase-l. Nton, nhu Lobu bai pa riba kasa nhu Rei, e’ fla:

— Nha barinha-kondon, pa virtudi ki Deus da-m bo, pa bu labanta-m un prédiu ki kasa nhu Rei fika kusinha di-meu, pa N ben ku nha mudjer ku nha fidju, i pa bu po-m mas bunitu ómi ki ten i mas dilikadu ómi ki ten.

Nhordés po-l mas bunitu ómi ki ten, mas dilikadu ómi ki ten, kel prédiu mas bunitu ki di nhu Rei, e’ ba panha si mudjer ku si fidju, e’ ben si kasa. Dja, mudjer fika kontenti ku tudu si amigus, ku si mai ku si pai.

La vai sapatinha rubera riba, sapatinha rubera baxu, ken ki sabe mas konta midjor!